Termoülevaatus

Termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu.

Seinte soojapidavuse kontroll. Termokaamera kõige levinum kasutusala korterelamutes on seinte, akende ja muude välispiirete soojapidavuse mõõtmine. Termoülevaatus on ainus visuaalne mõõtmisviis, mille abil saab ülevaate välispiirete soojapidavusest. Termoülevaatusel visualiseeritakse energiakaod.

Termoülevaatus osana energiaauditist. Lisades termoülevaatuse energiaauditile, saame lisaks auditeerimise käigus mõõdetud sisetemperatuuridele ja küttesüsteemi parameetritele ka reaalse mõõtmistulemuse välispiirete soojapidavusele. Termoülevaatus ei ole kohustuslik energiaauditi osa, kuid see on ainus viis kõikide välispiirete soojapidavuse mõõtmiseks. See omakorda muudab energiaauditi tulemuse täpsemaks ja näitlikumaks.

Kas on vaja soojustada? Kui hoone tehnosüsteemid on korrastatud ja plaanis on jätkata renoveerimist, saab termoülevaatuse abil hea ülevaate hoone välispiiretest, akendest, ustest, katusest ja seintest. Termoülevaatuse tulemusel antakse soovitused millised välispiirde osad vajavad lisasoojustamist.

Termoülevaatus eramutes. Termoülevaatuse põhieesmärk eramutes on ehituskvaliteedi kontroll. On olukordi, kus hoolimata normaalsest õhutemperatuurist tekib n.ö. 'külmatunne'. Tavaliselt on see tingitud välisseina madalast temperatuurist, mida omakorda põhjustab ebapiisav või ebakvaliteetselt paigaldatud seinasoojustus. Termoülevaatus aitab sellised kohad täpselt tuvastada ja termoraportis kirjeldame olukorra võimalikke lahendusvariante.

Vajalikud tingimused. Termoülevaatuse tegemiseks on vajalik 15-20C sise- ja välistemperatuuri vahe. Seega, kui hoones sees on +20C, võib termoülevaatust teha 0-+2C välistemperatuuri juures. Suurema temperatuuride vahega on termopiltide kontrastsus suurem, kuid kvalitatiivset vahet ei ole. Olemasolev soojaleke avastatakse ka +2C juures. Väga madala temperatuuri juures (-15C) väheneb termokaamera täpsus.

Olulisem kui madal temperatuur, on termoülevaatuse kvaliteetseks läbiviimiseks hoopis päikesepaiste puudumine (pildistamisel väljast poolt). Seega ei ole termoülevaatust võimalik pikka aega ette planeerida. Võib juhtuda, et ülevaatuseks kokkulepitud ajal ei ole otstarbekas termografeerimist teostada, kuna päike tõttu kõrgenenud temperatuuriga pindadel ei pruugi lekkekohad esile tulla. Vihmase ilmaga on termoülevaatust võimalik teha vaid siis, kui sein on kuiv. Lumesadu ei sega termoülevaatuse läbiviimist.

Töö tulemusena valmib raport, kus on paralleelselt nii objekti lekkeid kajastav infrapuna- kui ka kohtmääratlust hõlbustav digipilt. Iga lekkekohta saadab lekke olemust kirjeldav kokkuvõte ja renoveerimissoovitus. Raport väljastatakse nii paberkandjal, kui ka digitaalselt.

Loe veel:

Termografeerimine ehituses

Termografeerimine tööstuses

Termoülevaatuse näidispildid